Euroopa filmifestivalide aasta lõpeb Tallinnas PÖFFiga. Oktoobris olid London ja Varssavi, novembris Mannheim ja Stockholm. Detsembris on PÖFF.
“The Bus stops here”, seisis miniatuurne bussipeatuse silt Ameerika presidendi Trumani laual. Lõpp-peatus. Festivaliaasta lõpp-peatus on - oktaeedri kujuline – multitahukas: Tallinn ja veel seitse Eesti linna.
Võistlusprogramm EurAsia algab kuuendat aastat. Tänavu on selles 21 filmi, festivalinädala jaoks muidugi äärmine ülempiir. Ent tahtsime anda kontsentreeritud ülevaate aasta tendentsidest ja samas esindada meie regiooni representatiivselt.
Publikule on PÖFF aken maailma, rahvusvaheliselt äratab ta huvi kohana, kus jookseb Euroopa Liidu idapiir. Siit ka võistlusprogrammi nimi ja Balti filmiesituse sisseseadmine. Kui Karlovy Vary festival on endale kopteerinud Ida-Euroopa filmiprogrammi nimega East of the West (Lääne idapool), siis meie geograafiline asukoht on East-East of the West.
Ja – hämmastav-hämmastav – eelmise sajandi “idablokis” on filmitegemine nii kunstiliselt kui ka majanduslikult jalad alla saanud, need filmid peegeldavad seal muutunud elu ja kineastidel on võimekust seda elu mõtestada.
Võistlusprogrammi tuntuim nimi on Kira Muratova Ukrainast (“Leierkastiviis”). Kasahhi “Kelin” (režissöör Ermek Tursunov) on debüüt. Moldaavia “Pulmad Bessaraabias” (režissöör Napoleon Helmis) on maailma esilinastus.
Poola, Kasahstani, Iisraeli ja Soome filmid on nende riikide Oscari-nominendid. Debüüte on seitse: Poola, Kasahstani, Taani, Suurbritannia, Iisraeli, Liibanoni, de facto Iraani film.
Eakaim on 75-aastane Kira Muratova, noorim 32-aastane Vimukthi Jayasundara Sri Lankast, kes Cannes’is neli aastat tagasi võitis debüüdi Kuldkaamera. Vanad külalised on soomlane Klaus Harö (“Kirjad isa Jaakobile”) ja ungarlane György Pálfi (“Ma ei ole sinu sõber”). Kõik on värsked 2009. a filmid, valdavalt esilinastunud tänavu teisel poolaastal ja annavad ülevaate tänasest kinost siin ja praegu oma eredaimas väljenduses.
Suurfestivalide suurpreemiaid oleme nimme vältinud, mõne harva erandiga (sügisese Veneetsia parim režissöör iraani naisvisuaalkunstnik Shirin Neshat; “Naised ilma meesteta”). Paljudel festivalidel on näidatud Suurbritannia “Kuud”, millest me ulmežanri originaalse sünteesi tõttu loobuda ei tahtnud. Mitu tänavust Euroopa filmiauhinna nominenti on aga juba kinos “ära” jooksnud.
Arvuliselt võib silmata Euroopa filmide ülekaalu. Kuid tänapäeva filmid, kui nad just ei ole suurriigi USA omad, sünnivad harva ühe riigi produtsendi rahadega. Aktiivsed on seekord olnud just saksa produtsendid, kes on rahastanud festivalil võistlevaid pärsia-, araabia-, heebrea-, hispaania-, quechua-, jaapani ja mongooliakeelseid taieseid. Nii nagu Eesti produtsendid on rahastanud ja korraldanud valgevene ja vene filme.
Lähenemisviisilt pakub filmivalik küllalt originaalse buketi, ehk kõige enam torkavad silma prantslase Gaspar Noé ekstsentriline “Ootamatu tühjus” ja ungarlase György Palfi, kolme aasta tagune “Taksidermia” lavastaja, improvisatsiooniline “Ma ei ole sinu sõber”. Päris neohitškoklik on Austria “Lourdes”. Kasahhi “Kelin” on peaaegu tummfilm. India “Aken” seab lüürikaja sotsiaalsuse tundlikku tasakaalu. Traditsioonilist lähenemisviisi kohtab ehk ainult Põhjamaade filmides.
Hüperstiliseeritud ja haardelt läbinisti globaalne Belgia “Altiplano” viib meid läbi Iraagi isegi Peruusse. Lähis-Ida konflikti aitab mõista Iisraeli “Ajami”, autoreiks araablane Scandar Copti ja iisraellane Yaron Shani. Et Iraanis on popmuusika põranda all, selgub filmist “Keegi ei tea midagi pärsia kassidest”. Nagu eelnevadki filmid, toetub dokumentaalsele põhjale ka Mongoolia “Laul Tšingis-khaani kahest hobusest”.
Naislavastajatelt tuleb kokku seitse filmi, naistemaailm on tugevalt esindatud. Põhjamaade probleemiks paistab olevat narkomaania (Norra “Ingel”). Ka geitemaatikat leiame (Taani “Vennaskond”). Ning Moldaavia komöödias “Pulmad Bessaraabias” naerame iseendi üle kümme aastat tagasi.
Vaatajale soovitame end tunda nagu kunstioksjonil ja küsida endalt – mis on ehtne, mis võltsing, ja milline film on see kõige-kõige, mida nägemata teeksime oma elu odavamaks?
Jaan Ruus
võistlusprogrammi juht
EurAsia võistlusprogrammi filmid esilinastuvad Coca-Cola Plazas.
