Rootsi ajakirjaniku ja kirjaniku Stieg Larssoni (1954-2004) postuumselt ilmunud trilleritriloogia esimese osa ekraniseering LOHETÄTOVEERINGUGA TÜDRUK heidab vaataja Grishamlikku intriigide ja pinevuse maailma, kus ei puudu laibad, vandenõud ja tontlikud minevikuvarjud. Filmi režissöör Niels Arden Oplev, kelle eelmine teos "Kaks maailma" linastus mullu PÖFFil Just Filmi programmis, on raamatu üles võtnud konventsionaalses filmikeeles ja kindla käega, haakides kiirelt ka alusmaterjaliga mitte kursis oleva vaataja konksu otsa.

Loo keskmes on keskealine ajakirjanik Mikael Blomkvist (Michael Nykvist), kes palgatakse rikkurite suguvõsa poolt uurima üht aastakümnetetagust lahendamata juhtumit. Uurimise käigus ristub tema tee plahvatusohtliku iseloomuga gooti-tšikist arvutispetsi Lisbethiga (Noomi Rapace). Peaosaliste karismaatiline ja veenev mäng lisab pretentsioonitule põnevusele vajaliku dramaatilise raskuse.

Kuigi tegu on "kõigest" žanrifilmiga, ei tekita see võrreldes näiteks Dan Browni "Da Vinci koodi" linaversiooniga tõrget, et filmitegijad kahtlevad täielikult vaataja mõtlemisvõimes. Tehniliselt küljelt ei jää film samuti Hollywoodi toodangule alla (kuigi subtiitritehirmus ookeanitaguste vaatajate tarbeks plaanitakse juba oma versiooni). Ainsa hoiatusena tuleb märkida filmi üsna otsekohest graafilist vägivallakuvamist. Peagi on oodata ka ülejäänud triloogia osade linastumist.

Andris Feldmanis