Vanglast vabanenud isa otsustab koju pöördudes alustada uut elu. Ta ostab lapi maad, et hakata koos pojaga viinamarjapõldu harima. Haavatud hingega, mingi sisemise raevu kütkes heitlev nooruk suhtub nii isa minevikku kui ka tema uude tegevusse põlgusega, kuid soostub siiski igal hommikul koos temaga põllutööle minema. Isa ja poja vahelised suhetesse lisab pingeid ema nooruke õde, kes tõrjub poisi lähenemiskatsed, kuid alustab kooselu isaga. Viktór Oszkar Nagyi debüütfilm oma tee otsimisest, puhastumisest ja andestusest mõjub pigem nagu vana kooli filmilooja meistriteos. Aeglane tempo, hoolikalt läbi komponeeritud pikad kaadrid, paljutähenduslikud lähivõtted, helid, miimika ja kõnekad sümbolid jutustavad omavahel rivaalitsevate, kuid ometi paljuski väga sarnase isa ja poja traagilisest loost tunduvalt rohkem kui napisõnalised dialoogid. Kuigi ka need on olulised, iseloomustamaks nii isa kui ka poja kommunikatsioonivõimetust. Kõiki filmi peidetud vihjeid ei pruugi väljaspool Ungari kultuuriruumi tabada: kinostseenis vaadatakse näiteks I. Gaali kuulsat filmi "Lennukool" pistrike lennudressuurist, mille teemaks vabaduse suhtelisus. Kodu seinal näeme rippumas plakatit võimsa ja omanäolise kunstniku Csontv?ry maaliga üksildasest seedripuust. Noore lavastaja õnnestumises (rahvuslikul filmifestivalil pälvis ISA MAA välismaa kriitikute preemia) on oma osa ka suurepärastel peaosalistel. Poissi mängib amatöörnäitleja, kelle olemisest kumab läbi ka omaenda elutraagikat. Samuti on suure vaoshoituse ja ülimate psühholoogiliste peenusteni välja mängitud isa roll. Kadi Raudalainen