Mis juhtub, kui teleekraanidelt kaob pilt? Kuidas telepildi ja arvutisõltuvuses elavad tänapäeva inimesed üleüldse toime tuleksid? R. Vraniku film viibki meid sellisesse olukorda, kus mingi arusaamatu tarkvaraprobleemi tõttu ühtäkki enam ükski ekraan ei helenda. Sadamalinn tühjeneb. Inimesed kaovad. Ilma telekata peavad nüüdsest hakkama saama ka kolm täiskasvanud venda ... Tegelikult ei juhtu ekraanide kustudes (ega ka filmis) enam suurt midagi, inimest passiivusele sundiv telemaailm on oma töö juba ära teinud. Töö, pere, suhted - kõik on muutunud hajusaks ja loiuks, kadumas on inimlik mõõde, abivalmidus, soojus. Inimesed toimetavad justkui masinlikult ja miski ei anna aimu nende tundemaailmast. Tinglikus kohas ja ajas kulgeva antiutoopia võõrandunud atmosfääri loovad kõledad sadamalinna maastikud, minimalistlikult stiilne eramu, lagedad betoonseinad, sinetav mereavarus. Õõvastavat meeleolu tekitab ka muusika. Ungari filmiloos võib sci-fi tüüpi filme vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda, neist eelmine, kultusfilm Meteo vändati ligi 20 aastat tagasi. Süngevõitu ja kummaline Saade kultusfilmiks vaevalt saab, kuid ungari kriitikud on selle žanri taassünni üle rõõmsalt üllatanud ning just omanäolisuse tõttu on film jäänud silma ka rahvusvahelistel festivalidel. Kadi Raudalainen